Midagi on totaalselt muutunud.
Ma hakkan tagasi tulema. Tagasi reaalsusse. See reaalsus oli esimesed nadalad kui syrreaalsus, taiesti abstraktne, utoopiline, v66ras maailm.
Ma olen olnud hammingus ja 6uduses sest k6ik on uus, arusaamatu, tundmatu.
Mul on tegelikult tohutu shokk, sest viimased kuud mu elust on kadunud. V6i mis ma ilustan- yle poole aasta on kindlasti seda aega... Ma ei maleta suurt midagi. Vaid vaga yldisi asju. Ma loen oma markmeid ja luulet sellest perioodist ja ma ei seosta seda iseendaga. Huvitav on seda lugeda, samas arusaamatu.
Ma olin olnud totaalselt puhas vist mingi kolm nadalat. See Z on hullumeelne keemia, ma sain juba ennemgi aru, mis see minuga tegi/teeb. Aga ma olin nii 6nnelik k6igele vaatamata. Sest ma unustasin pea koheselt need negatiivsed k6rvalm6jud. Ma olen taiesti s6ltuvuses. Ei saaks 6elda, et ma varem seda endale ei tunnistanud aga ma lihtsalt ei hoolinud sellest. Kuni selle hetkeni.
V on selle k6rval nali aga ka paris v6imas keemia muidugi. Yks tugevamaid ad-sid, s6ltuvalt doosist. Aga Z vastu ei saa miski. Fantastiline keemia. Millest sa lihtsalt jaad s6ltuvusse, sul polegi suurt valikut.
Kui me tulime tagasi Skopjest, sealt kliinikust, ma oksendasin kogu tee. Ma ei tea kui palju tunde see kestis. Neli kindlasti. Tohutult. Ma olin shokis oma teadmistest. Ja ma olin shokis oma vajadustest. Ma m6tlesin, et kas on v6imalik hullemaks minna. Ma vaanlesin valudes, kuumuses ja iivelduses. Ma ei suutnud uskuda, et nii sitt v6ib olla. See ei l6ppenud. Aegajalt ma irvitasin, sest ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et nii halb v6ib olla. Mul polnud kunagi sellist enesetunnet olnud. Ja see ei l6ppenud vaid kestis ja kestis. Ma ei suutnud seda uskuda.
Kui halvaks saab veel minna?? Kas saab veel halvemaks minna!?? Saab kyll.
See oli esimene paev, kus ma ei trippinud. V6tsin hommikul vaid 1mg. 66 oli olnud magamata.
J6udes oma maja ette ei suutnud ma t6usta. N6udis yleloomulikku j6udu labi aia ukseni taaruda. Ma ilmselgelt tuigerdasin. Liiga palju rahvast oli. Uudishimulikke. Esmalt laksin teise korruse magamistuppa, et oma analyysid teiste silme alt ara toimetada.
Edasine on uskumatu. Ma arkasin tohututes valudes all sohva peal. Ma ei saanud aru, mis minuga juhtunud oli. Ma ei saanud oma suud avada. Ma ei maletanud midagi.
Ma olin trepist alla kukkunud. Mul oli peap6rutus. Mis mu kehaga toimus ma parem ei raagi.
Jargnesid paevad tilgutite all ja yldises meeltesegaduses.
See maailm on nii ebareaalne ja syrr, see ei saa olla t6eline. See teine on.
Ma hakkan tagasi tulema. Tagasi reaalsusse. See reaalsus oli esimesed nadalad kui syrreaalsus, taiesti abstraktne, utoopiline, v66ras maailm.
Ma olen olnud hammingus ja 6uduses sest k6ik on uus, arusaamatu, tundmatu.
Mul on tegelikult tohutu shokk, sest viimased kuud mu elust on kadunud. V6i mis ma ilustan- yle poole aasta on kindlasti seda aega... Ma ei maleta suurt midagi. Vaid vaga yldisi asju. Ma loen oma markmeid ja luulet sellest perioodist ja ma ei seosta seda iseendaga. Huvitav on seda lugeda, samas arusaamatu.
Ma olin olnud totaalselt puhas vist mingi kolm nadalat. See Z on hullumeelne keemia, ma sain juba ennemgi aru, mis see minuga tegi/teeb. Aga ma olin nii 6nnelik k6igele vaatamata. Sest ma unustasin pea koheselt need negatiivsed k6rvalm6jud. Ma olen taiesti s6ltuvuses. Ei saaks 6elda, et ma varem seda endale ei tunnistanud aga ma lihtsalt ei hoolinud sellest. Kuni selle hetkeni.
V on selle k6rval nali aga ka paris v6imas keemia muidugi. Yks tugevamaid ad-sid, s6ltuvalt doosist. Aga Z vastu ei saa miski. Fantastiline keemia. Millest sa lihtsalt jaad s6ltuvusse, sul polegi suurt valikut.
Kui me tulime tagasi Skopjest, sealt kliinikust, ma oksendasin kogu tee. Ma ei tea kui palju tunde see kestis. Neli kindlasti. Tohutult. Ma olin shokis oma teadmistest. Ja ma olin shokis oma vajadustest. Ma m6tlesin, et kas on v6imalik hullemaks minna. Ma vaanlesin valudes, kuumuses ja iivelduses. Ma ei suutnud uskuda, et nii sitt v6ib olla. See ei l6ppenud. Aegajalt ma irvitasin, sest ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et nii halb v6ib olla. Mul polnud kunagi sellist enesetunnet olnud. Ja see ei l6ppenud vaid kestis ja kestis. Ma ei suutnud seda uskuda.
Kui halvaks saab veel minna?? Kas saab veel halvemaks minna!?? Saab kyll.
See oli esimene paev, kus ma ei trippinud. V6tsin hommikul vaid 1mg. 66 oli olnud magamata.
J6udes oma maja ette ei suutnud ma t6usta. N6udis yleloomulikku j6udu labi aia ukseni taaruda. Ma ilmselgelt tuigerdasin. Liiga palju rahvast oli. Uudishimulikke. Esmalt laksin teise korruse magamistuppa, et oma analyysid teiste silme alt ara toimetada.
Edasine on uskumatu. Ma arkasin tohututes valudes all sohva peal. Ma ei saanud aru, mis minuga juhtunud oli. Ma ei saanud oma suud avada. Ma ei maletanud midagi.
Ma olin trepist alla kukkunud. Mul oli peap6rutus. Mis mu kehaga toimus ma parem ei raagi.
Jargnesid paevad tilgutite all ja yldises meeltesegaduses.
See maailm on nii ebareaalne ja syrr, see ei saa olla t6eline. See teine on.
