M6nel paeval olen ma nii vasinud raakimisest. Kurk on lausa valus. Nii palju tuleb raakida.
See on omamoodi kummaline, arvestades seda kui yksi ma tegelikult olen.
Ka vaimselt on vasitav. Sest raske on vastata kysimustele, millede vastuseid ma tihti isegi ei tea.
Mis see on? Ma ei tea, mis see on. Aga vaikida ei tohi, sest siis jatan endast lolli mulje v6i tundub nagu tahaksin ma midagi varjata.
Elementaarseid asju ma iseenesest ju tean. V6i peaksin teadma. Lihtsalt raske on verbaliseerida. Arvestades seda kui palju aastaid ma vaikinud olen.
