Ma loodan, et suurem kriis on selleks korraks l6ppenud.
T6epoolest on parem.
Muidugi ei maksa kysida, et mis hinnaga...
Ainus vastus on chemicals. Aga mida muud teha, kui kuskilt mujalt ei paista kergendust?
Ma eksperimenteerin igal v6imalikul viisil. Ja ainult selleks, et oma elu muuta elamisvaarsemaks.
Et oleks midagigi, millest r66mu tulla v6i mingigi m6te, kuidas edasi liikuda.
Ylihasti olen teadlik, et see on jargmine must auk - s6ltuvus.
Kuidagi on mul sailinud see pisuke enesekontroll, et kui tunnen, et tolerants laheb liiga k6rgeks ,pean veidi pausi v astun sammu tagasi alandades doosi miinimumini... Siiamaani olen seda suutnud.
M6ned paevad on muidugi endiselt kreisid, aga vahemalt pole seda enesekontrolli taielikku kaotust, kus ma t66epoolest ei hooli millestki- ma ei tea mis ma teen ja silme eest laheb mustaks. Need hood on kohutavad.....Miljon korda kohutavamad kui see chill, kus mul on v6imalik praegu viibida. Teadagi mis hinnaga. Aga miski siin ilmas pole ju tasuta...
