I cant complain

I cant complain.
Considering WHAT it was yesterday.
I cant complain.
It was like a psychedelic neverending dream. I wouldnt say it was a bad one.
But considering what I was going through yesterday and how I feel now in the moment. I cant complain. I feel almost like a normal person.
Tricky chemistry of the brain.


All is for purpose.
Or to put it in a better way- all it happens for a certain reason.
What is this reason or does it has any sense...who knows.
And who cares really?

Down again

Today it looks it has been the worst day of a long time.
Strong agressions, depressions, lethargy....
Still i dont know how it will continue.
Sure, somehow will pass also this one. As all others in a raw they pass....

But this was kinda too much. Of losing control.
Im a type of escaper, i cant handle it.
Just to lay down and die.

Next blackouts....

K6ik oleks ju imetore ja isegi yllatavalt hasti, kui ainult poleks seda neetud blacki.....
Brain is a tricky thing. There are moments, then thers no way back...Try as much u want, u never get it back.
Algavad hetked, kus ma olen taie teadvuse juures, kuid ei suuda meenutada mis ma tegin/teen. Ja see on tegelikult jama. See on yledoos.
Mingist hetkest see ei ole enam chill. Aga see piir on teatud kemikaalidega nii habras, et ma ei saa isegi aru , millal ma seda yletan.

                                                                         

First blackouts...

T6epoolest..  v6i olen ma unustanud, mis see blackout tegelikult on.

Minu puhul on seda varem ilma + alkota kyll yliharva ette tulnud ja seeparast tundubki see nii fking amazing....

6nneks puudub igasugune pohmellilaadne fiiling nii et pole hullu. Ma mingit totaalset jama yldjuhul ei korralda aga kysin sellegipoolest inimestelt yle, et mis siis tol 6htul juhtus ja kuidas ma voodisse sain.Yle pika aja minu uued eksperimendid ju. Ei midagi erilist sel puhul.

Olen hakanud ka vaga paljusid asju unustama, selline lyhiajaline malu. Ja yldse mitte selliseid eluliselt olulisi asju. Aga ma panen tahele seda tendentsi. Ja ei vaidle enam inimestega. sest ma tean, et see v6ib olla lihtsalt see, et olen miskit unustanud. Selle v6rra on elu muidugi jalle rohkem chill. 

Ja mis saab olla parem kui see, et elu on chill...

Kui see sind aitab siis tee seda

Kui see Sind aitab siis tee seda.

Ma ei teagi tapselt kui palju aastaid ma olen puhas olnud.
Suhteliselt puhas. Sellest fantastilisest keemiast puhas.

Ja l6ppkokkuv6ttes ma ei teagi, kas see on hea v halb. Sest yhel hetkel olen ma jalle sealsamas punktis tagasi. Sa ei p6gene kuhugi. V6ibolla olen ma mingil moel v6itnud lihtsalt m6ned aastad.
Aga kas need v6idetud aastad on seda vaart olnud. Kogu see eufooria (egoistlik muidugi), millest aastateks loobunud olen...
Ma ei tea... Mingi alalhoiu instinkt. Arvestades kui ohtlik on see mang tegelikult.

Ma ei tea, kas see koik on/oli seda vaart sest hetkel olen ma tagasi sealsamas. Teadlikum kui iial varem oma valikutes.
Ma ei hooli enam kas see on 6ige v6i vale.

Ma teen seda sest see aitab mind. Vahemalt sellel konkreetsel hetkel. Ja mis saab olla olulisem kui seesama moment siin ja praegu.