laupäev, 8. september 2007

täna

Doors on tõesti geniaalne. Ma suudan seda kuulata isegi siis kui surm mind suudleb ja ma kõnnin piiripealsel alal. Või just siis.
Ma loodan, et mind tuuakse tagasi. Jah, iga kord ma loodan seda. Loll nagu ma olen. On ju teada, et see ei kesta igavesti. Iga kord ei saa tagasi tulla. See on fakt.
Ja seda enam olen ma segaduses. Sest ükskord tulen isegi mina selle peale, et võibolla on see sellest, et ma tahangi mnna. Ma ei tahagi tagasi tulla. Ja iga kord saadetakse mind tagasi. Siiamaani on saadetud. Või olen ma ise meeltesegaduses tulnud. Iga lord ma lähen ju lootuses, et ma saan jääda. Et mind ei tooda tagasi. Ma ju lähen ainult selle pärast, et ma tahan ja kaifin seda.
Ja ma pole sugugi kurb selle pärast. Ja palun ärge teie ka olge.

Kommentaare ei ole: