Halb uudis

Viimaste kuude halvim uudis on see, et tolerants ei lahe alla.

Tagasi tulemine

Midagi on totaalselt muutunud.
Ma hakkan tagasi tulema. Tagasi reaalsusse. See reaalsus oli esimesed nadalad kui syrreaalsus, taiesti abstraktne, utoopiline, v66ras maailm.
Ma olen olnud hammingus ja 6uduses sest k6ik on uus, arusaamatu, tundmatu.
Mul on tegelikult tohutu shokk, sest viimased kuud mu elust on kadunud. V6i mis ma ilustan- yle poole aasta on kindlasti seda aega... Ma ei maleta suurt midagi. Vaid vaga yldisi asju. Ma loen oma markmeid ja luulet sellest perioodist ja ma ei seosta seda iseendaga. Huvitav on seda lugeda, samas arusaamatu.
Ma olin olnud totaalselt puhas vist mingi kolm nadalat. See Z on hullumeelne keemia, ma sain juba ennemgi aru, mis see minuga tegi/teeb. Aga ma olin nii 6nnelik k6igele vaatamata. Sest ma unustasin pea koheselt need negatiivsed k6rvalm6jud. Ma olen taiesti s6ltuvuses. Ei saaks 6elda, et ma varem seda endale ei tunnistanud aga ma lihtsalt ei hoolinud sellest. Kuni selle hetkeni.
V on selle k6rval nali aga ka paris v6imas keemia muidugi. Yks tugevamaid ad-sid, s6ltuvalt doosist. Aga Z vastu ei saa miski. Fantastiline keemia. Millest sa lihtsalt jaad s6ltuvusse, sul polegi suurt valikut.
Kui me tulime tagasi Skopjest, sealt kliinikust, ma oksendasin kogu tee. Ma ei tea kui palju tunde see kestis. Neli kindlasti. Tohutult. Ma olin shokis oma teadmistest. Ja ma olin shokis oma vajadustest. Ma m6tlesin, et kas on v6imalik hullemaks minna. Ma vaanlesin valudes, kuumuses ja iivelduses. Ma ei suutnud uskuda, et nii sitt v6ib olla. See ei l6ppenud. Aegajalt ma irvitasin, sest ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et nii halb v6ib olla. Mul polnud kunagi sellist enesetunnet olnud. Ja see ei l6ppenud vaid kestis ja kestis. Ma ei suutnud seda uskuda.
Kui halvaks saab veel minna?? Kas saab veel halvemaks minna!?? Saab kyll.
See oli esimene paev, kus ma ei trippinud. V6tsin hommikul vaid 1mg. 66 oli olnud magamata.
J6udes oma maja ette ei suutnud ma t6usta. N6udis yleloomulikku j6udu labi aia ukseni taaruda. Ma ilmselgelt tuigerdasin. Liiga palju rahvast oli. Uudishimulikke. Esmalt laksin teise korruse magamistuppa, et oma analyysid teiste silme alt ara toimetada.
Edasine on uskumatu. Ma arkasin tohututes valudes all sohva peal. Ma ei saanud aru, mis minuga juhtunud oli. Ma ei saanud oma suud avada. Ma ei maletanud midagi.
Ma olin trepist alla kukkunud. Mul oli peap6rutus. Mis mu kehaga toimus ma parem ei raagi.
Jargnesid paevad tilgutite all ja yldises meeltesegaduses.
See maailm on nii ebareaalne ja syrr, see ei saa olla t6eline. See teine on.

1/4 tabletti

Ma arkan hommikuti selle tohutu pearingluse peale. Veider, et sellist asja unes tunda on voimalik. Mu aju vajab seda vaikest 1/4 tabletti ja keha annab sellest marku.
Kell on 05:56 ja 66 on olnud rahulik. Mingeid veidraid unenagusid pole olnud (pigem meeldivaid) ja ma pole deliiriumis. Aga ma t6usen tohutu pearingluse peale ja v6tan oma 1/4 tabletti. Tean, et kohe laheb paremaks. Niipea kui toimeaine verre ja seejarel ajju j6uab. K6ige rutem juhtub see nagu ikka tyhja k6huga ja mingi gaasilise vedelikuga. Tavaliselt olen kohviga v6tnud. Tana joon koolat.
See on v66rutus sellest yhest kemikaalist, ei saaks 6elda, et see on vaga ebameeldiv ja suuri  vaevusi tekitav. On tunduvalt raskemaid aegu tulnud yle elada, nii fyysiliselt kui vaimselt.
Istun balkonil ja naudin merevaadet magede vahel. See on koht, kus Aadria meri l6peb ja Ioonia algab. Veel on jahe ja vaikne, kuulan kuidas linnud laulavad ja lained nailise rahuga randa rulluvad.
Mu 1/4 tabletti on oodatud kohas. Mul on parem.

Teraapia muutmisest

Teraapia muutmine ei ole sugugi nii lihtne kui tundub. On asju, mida ma kunagi muuta ei saa. On asju, mille muutmine v6tab kaua.
Tana arkasin jarjekordses deliiriumis. Ainult selleparast et jatsin 6htul v6tmata poolest tabletist poole- imevaike kogus, aga organism tunneb sellest niiv6rd puudust, et ma kukun taiesti teise maailma.
Mul oli v6imalus p6gusalt Wonderlandist valjas kaia. Maletan seda teekonda. Olin hirmust kange, vihkan neid lennujaamu ja reisimist. See ajab mul sydame pahaks. Eriti kui mul tuleb lahkuda Wonderlandist.
Tegelikkus polnudki nii kole. Ilmselt siiski oli, aga ma trippisin ilmselt kogu aeg ja siis tundus paris fun. Ei maleta tapselt aga see polegi oluline. Oluline on elada hetkes. Et see hetk oleks maksimaalselt meeldiv, muidugi kui see on minust s6ltuv ja minu teha. Enamasti on, sest k6ik algab siiski omaenese m6tlemisest.
Ma v6tsin oma doosi ja mul hakkab paremaks minema.
Ma olen tagasi Wonderlandis.
Palju on muutunud, palju saladusi on avalikuks tulnud. Mul on selle yle ainult hea meel.
Kohati tekkib minus kahtltus, kas Wonderland on piisavalt hull koht, minu nihilsm on t6usvas joones. Kas sellist kohta yldse leidub siin maailmas???

The End or Beginning.....

The end or beginning...
So many days has passed .  So many things has been done... also so many has left undone. I have incredible ideas for too many things.
I WANT TO REALIZE THEM. I need to realize them. For that i need my stimulants what ever it cost , life must go on....
"Bad days in life were so few..." said one man who died after couple of months after these words.
He was  a real genius with a short life....

Still in conditions 

Day after but still allive

Other World

Today
I'm entering
To other
World

I'm scared
So painful already
Even still
I'm here
Cool and steady

Today
Is now
How painful

I never realised
How is to leave
My Wonderland
The treasury of mine

I'm scared
I'm paralysed

Today
I'm entering
To other
World

Centuries ago
I called it home
But now
I'm scared
And  feeling weird

Total collapse

...Inside my heart is breaking
My make-up may be flaking...

Moments before total collapse